Marineeritud räimed

 

 

Laupäeval sai käidud Kalaturul ja ostetud merevärsket räime marineerimiseks ja praadimiseks. 

 

 Mõnus marinaad:

- ühe sidruni mahl

- 2 supilusikat äädikat

- soola ja suhkrut maitse järgi

- tilli, natuke peterselli, 1 sibul viiludena ja mõned sidruni viilud

- muidugi vett nii, et kataks räimed ära.

Kogu segu kokku segada, räimed kaussi laduda, marinaad peale valada ja külmkappi vähemalt 24 tunniks marineeruma. 

Krepp-paberist nukk

  

 

 

KUMU kunstiringis, kui avati õdede Meide näitus, siis tuli valida üks-kaks südamelähedast tehnikat sellelt näituselt. Nii mulle kui ka mõnele teisele meist tundusid huvitava krepp-paberist nukud. Nii saigi mõte proovida neid Meide stiilis teha.   

Kõigepealt tuli selgeks teha, milliseid töövahendeid vaja läheb. Nukud on tehtud traadist, krepp-paberist, pehmest paberist. Lisaks läheb vaja niiti ja liimi. 

 

Traadist valmistatakse karkass, traat kaetakse krepp-paberiga. Pea on moodustatud krepp-paberist, mille täiteks on pehmest paberist tehtus kuulike. 

Vahepeal käis töö Sakala 3 Teatrimajas.

 

 

 

 

 

Lõpliku viimistluse sai nukk kodus köögilaua taga.  

Et kuub nukul kenasti seljas istuma jääks, kuli nuku mõõtmete järgi valmistada lõige ja selle järgi siis krepp-paberist välja lõigata. Kuub sai nukule kenasti selga liimitud õlgade ja käeukude kandist. 

 

 

 

 

Sellise nuku meisterdamine iseenesest oli põnev protsess. Samas, kodus mul sellele eriti kohta ei ole. Seega jäi nukk KUMUsse. Pidi käima koos meie juhendajaga Triinu Jürvesega õdede Meide näituse giidituuril, istuma uhkelt vitriini peal, kõrval silt "mitte puutuda". 

Ülestõusmispühade linik

 

 

Lihavõttepühadeks sai heegeldatud temaatiline linik. Linik on heegeldatud puuvillasest heegelniidist nr 10 (mingi kohalik süsteem) heegelnõelaga nr 1,25. 

Muster on võetud ajakirjast Dekoratives Häkeln nr 176.  Avastasin, et see ajakiri on ka veebist täiesti (raha eest) saadaval.  https://www.ravelry.com/patterns/sources/dekoratives-hakeln-nr-176/patterns  

 

Linikule kulus 100 g heegelniiti. Täpsemalt, kaheksa kinnissilmust jäid puudu tokist heegelniidist, et linik valmis saada. Aga ei olnud hullu, käsitöökapis leidus seda heegelniiti veel, nii et linik sai lõpuni heegeldatud.

Heegeldamisel oli mõnus mustrit jälgisa spetsiaalse seadeldise abil. Tegelikult oligi mustri jälgimine paras peavalu, sest algul olid kõik munad ühesugused ja, et mitte sassi ei läheks, siis sai värvilise niidiga heegeltööl ja värvipliiatsiga mustril munad ära märgitud. 

Lõppviimistluses venitamist vajavate tööde tarbeks on mul kuuris kaks plaati sinist soojaisolatsiooni vahtplasti. Sinna on hea mõõta ja nööpnõeltega venitamist vajav töö kinnitada. 

Liniku läbimõõduks tuli peale tärgeldamist ja venitamist 90 cm. 

 

Selle aasta ülestõusmispühade meeleolu.  

 

 

 

Üleöö küpsetatud loomaliha

 

Kirjeldan siin, kuidas valmistada kauaküpsetatud loomaliha lihtsalt ja väikse vaevaga. Samas jääb liha mahlane ja maitsev.

Vaja läheb: loomaliha, suitsupekki (lepasuitsu põseliha), sibulat, küüslauku, porgandit, punast kuiva veini, soola ja pipart. Kastme tegemiseks jahu ning piima või köögikoort.

 

Esmalt tuleb hankida loomaliha tükk. Eelistatavalt nimetuse järgi praetükk. Loomalihaga on see reegel, et mida tumedam on liha, seda vanema looma oma see on. Samas üleöö küpsetamisel see erilist rolli ei mängi.

Suitsupekk tuleb hakkida viiludeks või kuubikuteks ja panna pannile, seejärel hakkida sibul ja küüslauk. Sibul tuleb praadida natuke klaasjaks. Kui pekist praadimiseks piisavalt rasva ei tule, võib aidata väikese tüki võiga.

Seejärel puhastada porgand, tükeldada meelepärase suurusega tükkideks ja lisada pannile.

 

 

 

 

 

Porgandi võiks kergelt pruunistada, siis tuleb eriti hästi välja porgandi mõnus mahe magus maitse.

Kui pannil olev kraam on mõnusalt läbi praetud, tuleb pannil teha ruumi lihatüki jaoks. Lihatükk asetada pannile, maitsestada soola ja pipraga. Targem oleks lihatükk varasemalt külmkapist välja võtta, et see oleks pannile pannes enam-vähem toasoe.

Lihatükk tuleb igast küljest korralikult pruunistada.

Kui lihatükk on pruunistatud, võib kogu kupatuse pannipealt tõsta haudepotti ja valada üle punase kuiva veiniga. Ise lisasin veel seeni ja selleri vart. 

Haudepotile kaas peale ja ahju omaette küpsema. Ahju temperatuur peaks jääma alla 200 kraadi, nii 160 kuni 180 kraadi on paras temperatuur. Ahju taimeri panin 2,5 tunni peale. 

Ahjus küpsedes tuleb kontrollida, et liha küpsedes kuivale ei jää. Kui vedeliku jääb vähemaks, tuleb lisada, eelistatavalt sooja vett, nii et lihatükk on mõnusalt vedelikus haudumas. 

Kui lihatükil on haudepotis mõnusalt vedelikku ja taimer on töö lõpetanud, tuleb ahi kinni keerata ja liha ahju ööd veetma jätta.

Järgmiseks hommikuks on liha nii pehme, et laguneb kahvlit näidates. Selliselt, kas ahjus või muus sobivas kohas võib ta seista järgmise õhtuni, et valmistada siis õhtusöök.

Õhtusöögi valmistamiseks tuleb liha ahjus uuesti kuumaks lasta, ca 1 tund 160 kuni 180 kraadi juures. Samal ajal keeta kartulid, riis või muu lihakõrvane. Kui on aeg kastet teha, tuleb ahjupott ahjust välja võtta ja potsi olev vedelik kallata või kulbiga tõsta kastmenõusse. Tilga vedelikku võib ahjupoti põhja jätta ja ahjupoti ilma kaaneta tagasi ahju tõsta. 

Kastme tegemiseks olen seganud supilusikatäie (mitte kuhjaga) jahu (tavaline nisujahu) törtsu külma veega. Jahu seguneb kõige paremini külma veega. Muude vedelikega, näiteks piimaga kipub klimpi jääma. Veega segatud jahule võib juurde valada kas piima või koort, ca 200 ml ja see siis kastmenõusse haudepotist saadud vedeliku juurde valada.Segu tuleb keskmisel kuumusel segades keema lasta. Enne keemaminekut tasub kontrollida kastme maitset ja vajadusel soola lisada. Kui kaste on keema tõusnus, on kaste valmis. Keeta ei ole vaja.

Head isu!

Jõulukook (Dundee puuviljakook)

 

Jõulukoogi tegemiseks läheb vaja:

• 200 g toasooja võid
• 170 g suhkrut
• 3 muna
• 150 g mõruapelsinimoosi
• 240 g (4 dl) nisujahu
• 2 tl küpsetuspulbrit
• näpuotsaga soola
• 50 g mandlitükke või mandlijahu
• 400 g  rosinaid, puuviljatükke, ingverit jne.

Koogi peale võib laduda mandleid.

Toasoe või tuleb segada suhkruga ja kloppida pehmeks. Lisada munad, mõruapelsinimoos ja sega läbi. Lisa jahu, küpsetuspulber, sool ja mandlitükid või -jahu. Sega läbi ja lisa rosinad ja puuviljatükid. Kui segu on liiga paks, lisa natuke piima. Tõsta segu küpsetusvormi ja lao peale mandlid. 

Küpseta 180-kraadises eelkuumutatud ahjus ca 60 minutit. Küpsetusaeg varieerub sõltuvalt vormi suurusest. Küpsust saab kontrollida bambusest grillvarda või puutikuga. 

Kook läheb seistes paremaks. Ainus probleem on, et see kipub seistes ära kaduma.

Sokid nr 44

Kui küsisin, kas kellelegi ka villaseid sokke vaja läheb, siis vanem poeg, kes oli just naise võtnud, arvas, et oleks nagu vaja. Tuli välja, et mini oli kõik pojale kootud sokid ära ajanud :) Rõõm oli pinupoolne! Sain jälle piiramatult sokke kududa. 

Minu armas kaasa vajas ka sokke. Sokke kududes selgus, et neil kõigil on soki number 44.

Sokid on kootud sokilõngast 6-fädig viie vardaga, varda suurus nr 3. Meestesokil on vardal 15 silma, naistesokil 14 silma. 

Soonikuga sokkidel on ülesloomisel võetud pöidlale topeltlõng, et sokki jalga pannes ülemist äärt katki ei venitaks. Sooniku esimesed kaks rida on kootud soonikuga 1+1, ülejäänud soonik 2+2. 

Koemustriga sokk on üles loodud silmuseid kududes, nagu seda tehakse Haapsalu salli üles luues. Selline algus annab hästi venima ja võtab mustri sik-sakilise kuju.

Sokkide kannad on kootud nn lühenevate ridadega. Mulle lihtsalt meeldib sellist kanda kududa. Ei ole mingeid kiile ega lappe, ega silmuste üles võtmist.

Jääkuulid jõuludeks

 

 Koduajakirjas nägin mõnusaid jõulukaunistusi õue - jääkuulid.

Ajakirjas oli õpetuses soovitatud kasutada kausse. No kausiga ei anna ilusat ümmargust jõulukuuli kuju teha. Tuli hakata leiutama.

Mõtlesin siis välja, et kui panna õhupall vett täis, ju ta siis võtab ka ümmarguse kuju. Ostsingi paki õhupalle, kodust leidsin nööri ja muid kaunistusi. Selge oli, et nöör niisama vees palli keskele ei fikseeru. Sidusin nööri otsa kaneelikoore pulgad ja toppisin need õhupalli. Lisasin veel punaseid pärleid ja muid kaunistusi, mis olid nõud õhupalli väiksest avast sisse minema.

Lasin õhupallid vett täis ja sidusin kõvasti kinni. Õues oli küll külm, aga panin siiski õhupallid sügavkülma külmuma.

Mõne päeva pärast võtsin külmunud vett täis õhupallid sügavkülmast välja ja tõstsin kraanikaussi. Sooja vett peale lastes lahkus õhupall jääkuuli ümbert. Kõige suurem töö oli kinni seotud õhupalli ots riputusnööri küljest eraldada.

Väikeste kääridega nokitsedes ja käsi külmetades sai ka viimane sidumisniit riputusnööri küljest eemaldatud. 

Riputasin jääkuulid õue jalgtee kõrvale pandud tugede külge. Täiesti omapärane jäi.