Üleöö küpsetatud loomaliha

 

Kirjeldan siin, kuidas valmistada kauaküpsetatud loomaliha lihtsalt ja väikse vaevaga. Samas jääb liha mahlane ja maitsev.

Vaja läheb: loomaliha, suitsupekki (lepasuitsu põseliha), sibulat, küüslauku, porgandit, punast kuiva veini, soola ja pipart. Kastme tegemiseks jahu ning piima või köögikoort.

 

Esmalt tuleb hankida loomaliha tükk. Eelistatavalt nimetuse järgi praetükk. Loomalihaga on see reegel, et mida tumedam on liha, seda vanema looma oma see on. Samas üleöö küpsetamisel see erilist rolli ei mängi.

Suitsupekk tuleb hakkida viiludeks või kuubikuteks ja panna pannile, seejärel hakkida sibul ja küüslauk. Sibul tuleb praadida natuke klaasjaks. Kui pekist praadimiseks piisavalt rasva ei tule, võib aidata väikese tüki võiga.

Seejärel puhastada porgand, tükeldada meelepärase suurusega tükkideks ja lisada pannile.

 

 

 

 

 

Porgandi võiks kergelt pruunistada, siis tuleb eriti hästi välja porgandi mõnus mahe magus maitse.

Kui pannil olev kraam on mõnusalt läbi praetud, tuleb pannil teha ruumi lihatüki jaoks. Lihatükk asetada pannile, maitsestada soola ja pipraga. Targem oleks lihatükk varasemalt külmkapist välja võtta, et see oleks pannile pannes enam-vähem toasoe.

Lihatükk tuleb igast küljest korralikult pruunistada.

Kui lihatükk on pruunistatud, võib kogu kupatuse pannipealt tõsta haudepotti ja valada üle punase kuiva veiniga. Ise lisasin veel seeni ja selleri vart. 

Haudepotile kaas peale ja ahju omaette küpsema. Ahju temperatuur peaks jääma alla 200 kraadi, nii 160 kuni 180 kraadi on paras temperatuur. Ahju taimeri panin 2,5 tunni peale. 

Ahjus küpsedes tuleb kontrollida, et liha küpsedes kuivale ei jää. Kui vedeliku jääb vähemaks, tuleb lisada, eelistatavalt sooja vett, nii et lihatükk on mõnusalt vedelikus haudumas. 

Kui lihatükil on haudepotis mõnusalt vedelikku ja taimer on töö lõpetanud, tuleb ahi kinni keerata ja liha ahju ööd veetma jätta.

Järgmiseks hommikuks on liha nii pehme, et laguneb kahvlit näidates. Selliselt, kas ahjus või muus sobivas kohas võib ta seista järgmise õhtuni, et valmistada siis õhtusöök.

Õhtusöögi valmistamiseks tuleb liha ahjus uuesti kuumaks lasta, ca 1 tund 160 kuni 180 kraadi juures. Samal ajal keeta kartulid, riis või muu lihakõrvane. Kui on aeg kastet teha, tuleb ahjupott ahjust välja võtta ja potsi olev vedelik kallata või kulbiga tõsta kastmenõusse. Tilga vedelikku võib ahjupoti põhja jätta ja ahjupoti ilma kaaneta tagasi ahju tõsta. 

Kastme tegemiseks olen seganud supilusikatäie (mitte kuhjaga) jahu (tavaline nisujahu) törtsu külma veega. Jahu seguneb kõige paremini külma veega. Muude vedelikega, näiteks piimaga kipub klimpi jääma. Veega segatud jahule võib juurde valada kas piima või koort, ca 200 ml ja see siis kastmenõusse haudepotist saadud vedeliku juurde valada.Segu tuleb keskmisel kuumusel segades keema lasta. Enne keemaminekut tasub kontrollida kastme maitset ja vajadusel soola lisada. Kui kaste on keema tõusnus, on kaste valmis. Keeta ei ole vaja.

Head isu!

Jõulukook (Dundee puuviljakook)

 

Jõulukoogi tegemiseks läheb vaja:

• 200 g toasooja võid
• 170 g suhkrut
• 3 muna
• 150 g mõruapelsinimoosi
• 240 g (4 dl) nisujahu
• 2 tl küpsetuspulbrit
• näpuotsaga soola
• 50 g mandlitükke või mandlijahu
• 400 g  rosinaid, puuviljatükke, ingverit jne.

Koogi peale võib laduda mandleid.

Toasoe või tuleb segada suhkruga ja kloppida pehmeks. Lisada munad, mõruapelsinimoos ja sega läbi. Lisa jahu, küpsetuspulber, sool ja mandlitükid või -jahu. Sega läbi ja lisa rosinad ja puuviljatükid. Kui segu on liiga paks, lisa natuke piima. Tõsta segu küpsetusvormi ja lao peale mandlid. 

Küpseta 180-kraadises eelkuumutatud ahjus ca 60 minutit. Küpsetusaeg varieerub sõltuvalt vormi suurusest. Küpsust saab kontrollida bambusest grillvarda või puutikuga. 

Kook läheb seistes paremaks. Ainus probleem on, et see kipub seistes ära kaduma.

Sokid nr 44

Kui küsisin, kas kellelegi ka villaseid sokke vaja läheb, siis vanem poeg, kes oli just naise võtnud, arvas, et oleks nagu vaja. Tuli välja, et mini oli kõik pojale kootud sokid ära ajanud :) Rõõm oli pinupoolne! Sain jälle piiramatult sokke kududa. 

Minu armas kaasa vajas ka sokke. Sokke kududes selgus, et neil kõigil on soki number 44.

Sokid on kootud sokilõngast 6-fädig viie vardaga, varda suurus nr 3. Meestesokil on vardal 15 silma, naistesokil 14 silma. 

Soonikuga sokkidel on ülesloomisel võetud pöidlale topeltlõng, et sokki jalga pannes ülemist äärt katki ei venitaks. Sooniku esimesed kaks rida on kootud soonikuga 1+1, ülejäänud soonik 2+2. 

Koemustriga sokk on üles loodud silmuseid kududes, nagu seda tehakse Haapsalu salli üles luues. Selline algus annab hästi venima ja võtab mustri sik-sakilise kuju.

Sokkide kannad on kootud nn lühenevate ridadega. Mulle lihtsalt meeldib sellist kanda kududa. Ei ole mingeid kiile ega lappe, ega silmuste üles võtmist.

Jääkuulid jõuludeks

 

 Koduajakirjas nägin mõnusaid jõulukaunistusi õue - jääkuulid.

Ajakirjas oli õpetuses soovitatud kasutada kausse. No kausiga ei anna ilusat ümmargust jõulukuuli kuju teha. Tuli hakata leiutama.

Mõtlesin siis välja, et kui panna õhupall vett täis, ju ta siis võtab ka ümmarguse kuju. Ostsingi paki õhupalle, kodust leidsin nööri ja muid kaunistusi. Selge oli, et nöör niisama vees palli keskele ei fikseeru. Sidusin nööri otsa kaneelikoore pulgad ja toppisin need õhupalli. Lisasin veel punaseid pärleid ja muid kaunistusi, mis olid nõud õhupalli väiksest avast sisse minema.

Lasin õhupallid vett täis ja sidusin kõvasti kinni. Õues oli küll külm, aga panin siiski õhupallid sügavkülma külmuma.

Mõne päeva pärast võtsin külmunud vett täis õhupallid sügavkülmast välja ja tõstsin kraanikaussi. Sooja vett peale lastes lahkus õhupall jääkuuli ümbert. Kõige suurem töö oli kinni seotud õhupalli ots riputusnööri küljest eraldada.

Väikeste kääridega nokitsedes ja käsi külmetades sai ka viimane sidumisniit riputusnööri küljest eemaldatud. 

Riputasin jääkuulid õue jalgtee kõrvale pandud tugede külge. Täiesti omapärane jäi.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pleed ja padi kabinetti

 

 Paar aastat tagasi sai kabinet valmis ja ma jäin kodukontorisse tööle. Talvel tundus ruum natuke jahe, mõnus oli end villase pleedi sisse mässida. Samuti oli tugitoolvoodi istumiseks natuke suur, mõnus oli padi kõrvale võtta, et sinna siis raamat toeteda. Nii tekkis vajadus kududa pleed, millesse saan end üleni sisse mässida ja sinna juurde padjakate.

 Karnaluksist sai tellitud kilo maavillast lõnga. Pleed ja padjakate on kootud neljakordse lõngaga ringvarrastega nr 4 edasi-tagasi. Ringvardad on sellest head, et sa ei pea kogu seda pleedi laiust näppudevahel hoidma, vajub kenasti tamiilile ja sülle.

Muster sai kombineeritud palmikutest ja parempidi-pahempidi-koest. Kasutasin raamatu Silmuskuduja mustrikogu.

Pleedi mõõdud on 2,10 X 1,2 meetrit, kaalub ligi 900 grammi. Padja mõõdus 60 X 40 sentimeetrit. Kaunistatud tuttide ja nööpidega.

 

Hea ja tasakaalus maitsega marinaad

 

Vaatamata külmale kevadele oli selle aasta kurgisaak kasvuhoones rikkalik. Tekkis mõte neid kurke kuidagi talveks sisse teha, mitte naabritele lahkelt jagada, nagu seni olin teinud (naabrid said see aasta ikka ka).

Lisaks kurkidele olin katsetuseks ostnud kaks nn rõdutomati taime, mis andsid üllatava saagi. Kuna tomat oli aretatud pigem muid eesmärke silmas pidades, siis need ei olnud nii maitsvad, kui kasvuhoones kasvanud tomatid. Kasutasin neid suve jooksul söögitegemisel. Sisse tegemisel panin algul mõned tomatid kurkidele lisaks. Need olid selliselt päris maitsvad. Seega tekkis mõte ka tomatid talveks marineerida.

 

Kurkide ja tomatite marineerimise õpetuse leidsin Hilda Ottensoni raamatust Hoidised. Samas marinaadi tuunisin ise natuke oma maitse järgi. 

Marinaad:

2 l vett

2 sl soola

4 tl suhkrut 

6 sl 30% äädikat

Kahest liitrist veest jätkub marinaadi täpselt kaheksa 0,5 liitrise purgi jaoks. Lisaks võib purkidesse panna täpselt selliseid maitseaineid, nagu parasjagu tuju on. Näiteks 0,5 liitrisesse purki tomatite juurde läks 5 nelki, 5 vürtsi ja 2 pipratera, lisaks mustsõstraleht, kirsileht, tükk mädarõika lehte, küüslauk ja sibul. 

Purke kuumutasin ahjus 70-80 kraadi juures 15 minutit.

Kasvuhoonetaimed õue kasvama

 

  

Tekkis küsimus, kas meie soojenenud kliimas on võimalik kurki ja tomatit õues kasvatada. Vaatamata sellele, et 2023 aasta suvi ei olnudki kõige soojem, sai õues lillepottides kasvavatelt kurgilt ja tomatitelt hea saagi.

Tomatitaimed ostsin poest rõdutomati nime alt. Täpsemat sorti kahjuks ei olnud märgitud. Kurgitaimed kasvatasin ise. Katsetasin kahe sordiga - pikk kasvuhoonekurk Saladin ja poolpikk kurk Laheeb. 

Taimed paigutasin kasvama kuuri seina äärde tuulevarju vastu lõunapäikest.

Kevad oli suhteliselt jahe. Kurgitaimede poputamiseks tegin neile tühjast veepudelist minikasvuhoone peale. 

 

Suve jooksul andsin neile väetist ja kastsin piisavalt. Tomatid tundsid end vägagi koduselt. Kurkidest Saladinile ei meeldinud see olukord kohe mitte, samas Laheeb leppis olukorraga, hakkas normaalselt õitsema ja andis kurke taktis 1 kurk nädalas. Kuna september on veel väga soe ja öökülmasid ei ole olnud annab Laheeb veel praegugi kurki, Saladin jonnib edasi.

Tomatitele tuli suve teisest poolest mingi lehehaigus kallale. Ilmselt oli suvi tomati kasvatamiseks liiga niiske. Septembri lõpus korjasin kõik tomatid ära ja tegin sisse.